Meie pere pühapäev 

Puhkepäev lastega pole kindlasti lihtsalt puhkus, tegusaim päev nädalast ehk küll.  See on: pannkoogid hommikul, pool päeva nende igalt poolt leidmine, koristamine, koristamine, õpetamine, koristamine, pahandamine, koristamine ja veel muu. Räägin veidi lähemalt.

*****

Sööme laua juures ja ülejäägid lihtsalt iseseisvalt, vaikselt hiilivad elamisse jalutama. Arvan, et Pätu on Lasnamäelt Tartusse meile elama kolinud. Kuidas muidu need pannkoogid niiviisi ringi hiilida oskavad?- Siiski olen väiksest peale just pühapäeva hommikuti neid nautida armastanud. Üks kaunis mälestus lapsepõlvest, mida ka oma lastele kinkida. Ise ma pannkooke süüa ei armasta, kuid see lõhn ja meeleolu on väga armas.

Meie peres teen neid pigem keskpäevaks kui hommikuks. Lihtsalt migreen kiusab mind.  Õnneks lapsed on minuga rahul. See on kõige tähtsam. :D Täna ka laisklen ja varsti hakkan nende meisterdamisega peale. Piima on veel vaja juurde tuua. Emilie lubas ise poodi minna. Pood on meil siin kohe maja ees. Suur tüdruk juba, temast on palju abi. Võin vabalt uhke olla.

Lily magab koos issiga praegu. Issi oli meil terve öö pikalt tööl. Ta sõidab taksot. Hommikul lasi mul paar tundi kauem põõnata. Ta on nii hea mees, liiga hoolitsev kohati. No eks ma katsun samaga vastata. Peale poodi jääb emmi õue sõbrannatama. Seejärel päeva üks keerulisemaid osi: Andri lõuna ajal magama panna. Lily ärkab selleks ajaks üles ja sisustab mu aega. Küll ka tema uinak lastehoidu minnes teistega samale ajale nihkub. Poisiga oli meil sama lugu, kuni kusagil teise eluaastani. Ise liikus tasapisi paika. Ei taha seda unenihutamist ise ka teha, kuna tüdruk on siis nii viril ja üleväsinud. Ta on hea rahulik laps ka. Iga ema õnn on rahulik laps.

Printsess ärkas üles, padi on veel näos, emmel ikka veel migreen.

*****

Kui pannikad valmis ja söödud, siis tuleb pesu pesta. Seda peaaegu igapäev, lapsed lihtsalt oskavad määrida meeletus koguses. Ja muidugi teeme peale lõunat kodu korrastamise kõik koos. Andri fännab tolmuimejat. Emilie aitab asju ära panna ja Lilyl silma peal hoida. Mina Rihoga teen kõik muud, Lily ripub enamus ajast mul püksisääre küljes. :D Õpib ametit ja vatrab midagi tundmatus keeles. Igal ühel oma osa. Tulevikus oskavad nad puhtust hoida ja minu jaoks on see kanaematamine vastukarva. 

*****

Õhtul mängime , mürame, jutustame. No lapsed jutustavad meie noogutame. Hehe! Päev läbi on pidev õpetamine. Emadusele mõeldes peaks kindlasti mõtlema, et kui palju õpetamine meeldib. Ja mida rohkem lapsi, seda rohkem tundub, et olen kindral mitte lihtsalt emme. Viimaks paneme nad magama. Ja peale seda saame kahekesi olla. Paar tundi kussutame, vaatame midagi head ja tegeleme üksteisega. Pühapäeva õhtu on meie lemmik tervest nädalast. Ei jõua seda ära oodata. Oo, imeline romantika!

Abiellumine ja perekonnanimi

Räägin oma nimevahetusest ka natuke. Kõik aeg ei taha ainult  lastest mõelda. :) Mis siis selle nimevahetusega on? -Muidugi olen ma õnnelik, et saan kanda mehega sama perenime, kuid enda omast on mul tegelikult kahju. :(

Kooli ajal häbenesin ma oma nime. Tikuti narrima ning sellest rumalusi leiutama. Hiljem olen sellest üle saanud ja uhke olnud, et mul nii haruldane nimi on. Selle nime kandjaid on maailmas vähe. Mina olin ainus Maarja Veiderpass. Nüüd olen Tamm, kas pole igav? See on nii eestlaslikult igav nimi kui üldse olla saab. Meie tahtsime tegelikult jätta ka minu nime alles, aga tänu Eestis kehtivale nimeseadusele võib nii teha vaid kaks perekonnanime sidekriipsuga ühendades. Nii oleks ma olnus siis kas Maarja Veiderpass-Tamm või Maarja Tamm-Veiderpass. Hahahaa! Päris hullud nimed ju! :D Otsustasime mehega, et oleme siis lihtsalt Tammed mõlemad. Aga ikkagi on see nii, nii harjumatu. 

Võib olla on põhjus ajas peidus, mil olen vana nimega olnud. Neiupõli on pikk aeg, mõnel pikem, mõnel lühem. Ajaga õpib inimene asju hindama. Võimalik, et ma olen lihtsalt kummaline. :D

Kui nime uputamas käisime, siis oli minul küll tõeline matuse nägu peas. Eks ma ikka katsusin õnnelik olla, lihtsalt mõjus kuidagi melanhoolselt see tegu. Väike pisar tuli ka silmanurka! :'( Jaa olen üks paras piripill, aga ainult salaja. :D No ok, mis ma siin luuletan, vahel ka täitsa avalikult. Nutan viimasel ajal vähem, pole lihtsalt nii palju põhjuseid enam. Deemet, tahaks ikka vahel stressi maandada, jah nutt on keha loomulik moodus stressi maandada. Ilma põhjuseta ju nutta ei saa.

Tagasi nimevahetuse juurde. Viskasin siis oma nime pudelis jõe põhja ja las ta minna siis. Armas on see, et vanaema sai sellest nimest lahti 60 aastat tagasi, uputamise juures ütles mulle. :)

Edaspidi ehk kunagi läheb igatsus nime järele üle ja harjun oma uuega. Vast harjun, ma loodan!

Pulma rong 13.06.15

Saame tuttavaks!

Tere armsad inimesed! Ma siis pajatan teile endast. Minu nimi on Maarja Tamm ja elan Tartus. Tamm olen jõudnud olla 6 päeva, sest täpselt nii palju aega tagasi sai ka minust aus naine. :D Ah kui mõnus tunne see on! Mind valdab rahulolu ja loodame, et nii jääbki. 

Olen ema oma kolmele põnnile,Siiami kassile ning naine abikaasale. Elame veel mõnda aega üürikas. Küpseb plaan päris oma kodu soetada. Tahaks maja, kuid ei meeldi aiandus. Vahepeal natuke on mõnus, no nii nädal suvest. Hehee! Hullult mugav oleks, kui keegi minu eest mu aeda roogiks ja mina kõnniks kodus ringi kohvi näpus ning puhkaks. Mmmmmõnus! Sellist luksust lubada me ei saa, vähemalt mitte veel.

Räägin oma tupsudest lähemalt. Esiklaps on 6 aastane Emilie Alvine. Hea näitleja, vahel isegi liiga hea. :D Kasvatajad petab küll ära. Teine on 4 aastane poisiklutt Andri, kes hoiab mu käed, jalad ja suu tööd täis. Nu egas emmel saa igav hakata. :D Hoolitseb minu aja sisustamise eest suurima pühendumisega. Kolmas on 1 aasta ja 4-ja kuune Lily-Jasmiin. Tema veel pole pahandusi suutnud selgeks õppida. Kui see kord juhtuma peaks, läheb minu elu veelgi huvitavamaks. Kolm korda muresid, kolm korda rõõmu. Vahel on pahandused isegi nii vaimukad, et ei tea kas nutta või naerda. 

Andri viimane vägitegu lõppes kiirabi kutsumisega. Ta mängis kenasti vannis, jätsin ukse lahti, käisin korraks Lily juures. Tagasi minnes tuli tal, nagu multikates, suust mulle. Ise oli hõissu täis, et emme vaata kui suure mulli ma tegin!- Mu süda seisatas korraks. Pilt oli naljakas, kuid mürgitus oli esimene mõte mu peas. Katsusin ta käest teada saada, kas neelas alla ka ja kui palju ning mida. Lily Johnson's Baby shampooni ja umbes veerand pudelit! Kiirabi õnneks ütles, et beebi šampooni sees pole mingeid väga mürgiseid aineid ning andsid talle 8 tabletti sütt. Ta uhkeldas veel kiirabile ka oma suurtest mullidest. Onud ja tädid said paraja kõhutäie naerda. Haiglasse sõit ja ka mürgitus jäid ära. Oeh!

Praeguseks pean vist kirjutamise lõpetama. Pere pesamunal on mure, millele on tarvis lahendus leida.